Ajalugu

26.02.2010

  • 8. veebruaril 1992 kohtusid Vőrus kohalike Raadiote (Vőru Raadio, Kuressaare Leviraadio, Viru R. Raadio, Raadio Tartu, Pőlva Raadio ja Mulgi Raadio) esindajad ja arutasid ringhäälinguolukorda Eestis. Päevakorras olid suhted Eesti Raadioga, kellelt taotleti, et vabastada kohalikud raadiod saatjaüüri tasumisest. Vastu pakuti kohalikke uudiseid ja ruumide tasuta kasutamist ER korrespondentidele. Toona olid kohalikud raadiod eetris Eesti Raadio sagedustel, selleks ette nähtud aegadel (sellisel moel käib tänini eetris Saaremaa Raadio). Otsustati luua kohalike raadiote liit.
  • Eesti Kohalike Raadiote Liidu (KORAL) asutamiskoosolek peeti 10. aprillil 1992 Tartus. Sellest vőttis osa 8 kohalikku raadiot: Tartu Raadio (Vello Lään), Vőru Raadio (Kauksi Ülle), Mulgi Raadio (Meelis Pirn), Viimsi Raadio (Andrus Lillevars), Pőlva Raadio (Georg Pelisaar), Pärnu Raadio (Enn Tomson), Saaremaa Raadio (Veljo Kuivjőgi) ja KUKU (Rein Lang). Juhatusse valiti Vello Lään, Meelis Pirn ja Georg Pelisaar. Uus liit tehti liikmete huvide kaitseks suhtluses valitsuse ja parlamendiga, samuti infovahetuseks ja täiendkoolituseks. Peeti vajalikuks kiirendada raadioseaduse (soovitati nimetada eetriseaduseks) kokkupanemist, sest ennesőjaaegses, 1933. aasta seaduses pole kohalikust raadiost juttu. KORALi keskus oli Tartus. 
  • Üldkoosolekul 1. märtsil 1993 arutas, kas raadiote liitu vőiks kuuluda ka Eesti Raadio. See mőte tőrjuti kőrvale, sest Eesti Raadio loodav üleriigiline kommersjaam (Raadio 2) kahjustab lokaalraadiote arengut ja hävitab nőrgemad.
  • 29. juunil 1994 otsustati liit reorganiseerida Eesti Ringhäälingute Liiduks (pakuti ka: Eesti Elektroonilise Meedia Liit). Lisandusid televisioonid. Vaatamata raadio ja televisiooni tehnilisele erinevusele leiti, et ühiseid huvipunkte on palju. Eraldi toimides on lüüasaamise oht suurem. 1994. aastal vastu vőetud ringhäälinguseadust peeti lüüasaamiseks.
  • 1994/95 tõi liitu koos televisioonidega ka telesõja. Kultuuriminister vahetas kahe konkureeriva jaama - Kanal 2 ja EVTV/RTV - levivõrgud ning tüli oligi käes. ERL tegi selle sündmuse ajel kindla otsuse: liikmetevahelistesse tülidesse juhatus ja üldkoosolek end vahele ei sega. Vajadusel võib seda teha liidu aukohus, mis ka moodustati. ERL tuli üle Tallinna. 
  • 6. jaanuaril 1995 otsustas üldkoosolek alustada raamläbirääkimisi Eesti Autorite Ühinguga, sätestamaks üldised tingimused teoste kasutamiseks. Edukalt alanud läbirääkimised jooksid ummikusse, sest eraraadiod soovisid Eesti Raadioga ühtlaseid tingimusi, EAÜ ei soovinud aga neid tingimusi siduda. Kõnelused raamlepingu asjus jätkusid alles 1996. aastal ning pikkade vaidluste tulemusel sõlmiti päris hea raamleping 5. veebruaril 1997. Raamleping hõlmas ka televisioone, kelle suhtes täpsustusid viimased asjaolud 1998. aasta juuniks (1997. aasta lõpuni kehtisid neil vanad lepingud). Raamlepingu tähtaja lõppemise järel sõlmiti pärast mõningasi läbirääkimiste voorusid taas uus raamleping.
  • Mais 1995 kirjutati koos  Ajalehtede Liiduga alla Eesti Meediakolledži Fondi asutamislepingule, mille eesmärgiks oli erialakoolituse korraldamine. Hiljem sai Fondist Eesti Meediakooli Sihtasutus ning asutati Eesti Meediakeskus , kus on koolitust saanud kümned ringhäälingutöötajad. Praegu ei ole Meediakeskus enam aktiivselt tegutsev. 
  • 1996. ERL osales aktiivselt diskussioonis avalik-õigusliku ringhäälingu tuleviku üle. Kuigi Riigikogu foorum kiidab heaks põhimõtte, et reklaam ei sobi rahvaringhäälingusse, ei juhtunud niipea mitte midagi. Alles 1998. aasta algusest kehtima hakanud Eesti Televisiooni (ETV) ja eratelevisioonide leping viis reklaami ETV ekraanilt minema. Seejärel oli ETV mõnda aega ka ERL-i liige. 1999. aastal naasis reklaam paraku ETV ekraanile, sest ilma riigi toeta eraleping ei toiminud. Alles 2001. aastal algatas kultuuriministeerium eelnõu, kaotamaks reklaami ETV ekraanilt. Riigikogu selle eelnõu ka sama aasta detsembris seaduseks kinnitas ning alates juulist 2002 on reklaam ETV programmist kadunud. 2005. aasta algusest ei edasta reklaami enam ka Eesti Raadio. ERL-i seisukoht on, et riik peab eelarvest tagama stabiilse ja piisava avalik-õigusliku ringhäälingu finantseerimise..
  • Juhatuse esimehed läbi aegade:
    Vello Lään 1992, 1997-2001
    Meelis Pirn 1993 
    Rein Lang 1994 
    Tőnis Palts 1995/96
    Toomas Vara 2002-