Televisioon

01.03.2010

1921- Eesti Tehnika Seltsi ajakirjas ilmus artikkel "Fototelegraafia", milles tutvustati A.Korni aparaati piltide edasiandmiseks kaugemal asuvatest vastuvõtujaamadest. 
1930 - V.Jaakson ehitas Tallinna Tehnikumis Nipkowi kettaga kaugnägemisvastuvõtja. 
1934-35 - Ehitati kaugnägemisvastuvõtjad (Nipkowi kettaga kaugnägemisvastuvõtjad 30-realiste telesaadete vastuvõtuks), millega õnnestus Eestimaal pikal ja kesklainel kinni püüda Moskvast, Londonist ja Berliinist väljastatavaid telepildi-katsetusi. Kaugnägemisaparaadid mõõtudega 1,5×3,5 cm. 
1936, november - korraldati kaks avalikku telesaadete vaatamist. 
1937 - Eestis loendati ligi 50 omatehtud kaugnägemisaparaati. 
1938 - Mindi üle ultralühilaine kasutamisele telepildi edastamisel. Sellega katkes võimalus jälgida välismaa televisioonisaatjate tööd. Ultralühilainesaatjad tagavad kvaliteetse pildi, kuid nende levikaugus on väike. 
1940, 20. jaanuar - Tariifinõukogu kinnitas televiisoriomaniku maksu - 5 krooni aastas. 
1953, 20. august - Kinnitati tehniline ülesanne riikliku Tallinna Telekeskuse ehitamiseks. Programm (stuudio ja stuudiovälised saated ja filmisaated) pidi teenindama Tallinna ja selle ümbrust 50 km raadiuses. NSVL Ministrite Nõukogu nõustus ettepanekuga 19. septembril. ENSV Ministrite Nõukogu määrus ehitamise kohta tuli 29. septembril. 
1954, jaanuar - USA-s alustati värvitelevisiooni arendamist. 
1954, 23. juuni - Tallinna kauplustesse ilmusid esimesed televiisorid. 
1955, 19. juuli - Esimene ametlik proovisaade kestusega 2 t 35 min. Esialgu olid saated laupäeval ja pühapäeval. 25. oktoobrist lisandus saatepäevana teisipäev, 10. novembrist ka neljapäev. Stuudiod asusid praeguses vanas raadiomajas. 
1956 - televiisoreid 3900. Telepilt levis väikese võimsusega retranslaatorite abil ka mujale Eestisse. 
1956, 11. märts - Sündis uudisteprogramm "Aktuaalne Kaamera" (nimi laenati Saksa DV TV-st). 
1956, 27. september - Vaatajateni jõudis esimene omatoodetud kroonikafilm. 
1956, 1. oktoober - Nüüdsest programm kuuel päeval nädalas (saateid ei olnud neljapäeval). 
1957, 5. jaanuar - Esimene spordivõistluse ülekanne liikuva ülekandejaamaga. 
1957, aprill - Valmis Tartu telemast. 
1958, august - Proovisaated teisel kanalil. Üle kanti Leningradi Televisiooni. 
1960, aprill - algas Gonsiori (Lomonossovi) tänava telemaja ehitus. 
1960, 19.-21. juuli - esimene ülekanne laulupeolt ja rahvakunstiõhtult. 
1961, 1. jaanuar - 7-päevane saatenädal. Leningradi TV asemel hakati teisel kanalil üle kandma Kesktelevisiooni. 
1964, november - Hakati kolima uude majja (Gonsiori 27, toona Lomonossovi), kuigi maja ei olnud veel valmis. 
1965 - Tallinna Televisioonistuudio nimetati ümber Eesti Televisiooniks. NSVL ja Prantsusmaa leppisid kokku SECAM-värvisüsteemi kasutamiseks. 
1966, 30. mai - Algas Valdo Pandi suursari "Täna 25 aastat tagasi" (kestis kuni 3. septembrini 1970). 
1967, september - Esimene ametlik katse Tallinnas vastu võtta Moskva värvisaateid. Novembris vaadati neid juba regulaarselt. 
1972, 30. detsember - Ekraanile jõudis esimene Tallinnas toodetud värvisaade. 
1980 - Valmis Tallinna Kloostrimetsa teletorn. 
1981, märts - Tallinnas hakati transleerima KTV IV programmi. 
1981, juuli - Kogu ETV programm värviline. 
1984 - Võeti maha Tallinna vana telemast (raadiomaja õuel). 
1986 - Uue telemaja (Faehlmanni 12) valmimine (alustati 1980) 
1987, veebruar - Muretseti "Betacam" videokaamerad (Sony). 
1987 - Saatest "Panda" sai alguse nn. fosforiidisõda 
1988, 13. aprill - Saates "Mõtleme veel" asutati Rahvarinne. 
1988, juuni - Valmis Valgjärve telemast: toona Baltimaade kõrgeim tipp (537 m üle merepinna). 
1988, 3. oktoober - Teleteksti katsesaade. 
1989 - lõpetati uudisteprogrammi "Vremja" kohustuslik ülekandmine Eesti Televisioonis. 
1990, 21. veebruar - Näitleja Karl Kalkun sureb telesaate salvestuse käigus. 
1990, 1. oktoober - Eesti Raadio ja Eesti Televisioon saavad omaette asutusteks. 
1991, 21. august - Vene dessantväelased püüdsid hõivata teletorni. Esimene rünnak oli kell 4 öösel. Sõjaväelaste nõudmisel lülitasid teletorni töötajad välja raadio ultralühilainesaatjad ja telesaatjad, aparaadiruumi sõdurid sisse ei pääsenud ja sealsed monitorid jäid kogu ajaks tööle. 
1992, 16. veebruar - Peterburi TV kanalil jõudis vaatajateni Kristlik TV. 
1992, 2. märts - asutati Reklaamitelevisioon. Septembrist alates näitas oma programmi ETV saatekavas.
1992, 7. detsember - Tööd alustas esimene kohalik televisioon Tartus - ALO-TV -, mis esimese telejaamana Eestis võttis kasutusele PAL-süsteemis saatja.
1993, 31. juuli - Oma kanalil alustas saateid Reklaamitelevisioon. 
1993, 1. august - Saateid alustas EVTV. 
1993, 1. oktoober - Saateid alustas Kanal 2 
1994, 14. juuni - jõustus ringhäälinguseadus. 
1994, detsember - Katsesaadetega alustas Tipp-TV. Lõpetas tegevuse 1996. 
1996, 5. märts - EVTV ja RTV ühinesid uueks telekanaliks TV3. TV3 sai endale mitme spordiala ainunäitamisõiguse, samuti kolisid Eesti Loto saated TV 3-le. 
1997, 1. veebruar - Regulaarsaadetega alustas TV 1. Proovisaated tehti juba 1996. aasta märtsis, siis oli pikem tehniline paus. 
1998 - Eesti Televisioon ja eratelevisioonid saavutavad kokkuleppe, et ETV ei näita reklaami, samas maksavad eratelevisioonid ETV-le selle eest kompensatsiooni. Süsteem toimis maini 1999, kui rahapuuduses ETV otsustas hakata taas reklaami müüma. Ajendiks oli TV1 hilinemine maksetega. 
1998 - TV 3 Tallinnas PAL-süsteemi 
1999 - Kõik Eesti telesaatjad viiakse üle PAL-süsteemi. 

2010, 1. juuli - Digipööre: Eestis lõpetatakse telesignaalide edastamine analoogsagedustel, sellega on Eesti läinud täielikult üle digiajastule televisioonis