Raadio
01.03.2010
1921, sügis - Eestis demonstreeriti esimest korda raadioaparaati
1923, 22. nov. - loodi sőna "ringhääling" (postivalitsuse ülem Hindrek Rikand)
1924, 16. jaan. - esimene oletatav saade Haapsalust. Oli küll rohkem sideseansi moodi.
1924, 11. mai - esimene raadiosaade Haapsalust
1924, 17. mai - asutati esimene raadioalane organisatsioon "Eesti Raadio Klubi", mis andis välja esimest raadioalast ajakirja "Eesti Raadio".
1924, suvi - Rootsi firma lühiajalised katsesaated Tallinnas
1924, 1. okt. - asutati osaühisus "Raadio-Ringhääling"
1925 september - 1926. märts - pidevad katsesaated Tallinnast
1926, 18. dets. - alustas tööd Kopli raadiojaam, regulaarse ringhäälingu algus
1927, 1. jaan. - seati sisse raadiomaks
1927, 6. veebr. - esimene esperantokeelne saade
1927, 6. veebr. - Felix Moor asub ringhäälingusse tööle; esimene ülekanne teatrist ("Estonia")
1927, 12. veebr. - esimene deklamatsioon eetris
1927, 16. veebr. - esimene lugemistund
1927, 5. mai - esimene lastetund
1927, suvi - esimene ankeet
1927, 1. nov. - kolimine "Estonia" III korrusele
1928, 19. veebr. - esimene reportaaz (I raadionäituselt)
1928, 24. veebr. - esimene kuuldemäng
1928, oktoober - Tartu ajutine raadiojaam alustas tööd
1928, 21. nov. - esimene kuuldemäng lastele
1929, 28. apr. - esimene avalik raadiőhtu "Estonias"
1929, juuli - Lasnamäel valmis Nőukogude spetsialistide ehitatud uus saatja; senine Kopli saatja viidi Tartusse
1930, 20. juuni - esimene spordireportaaz
1932, 1. juuni - Eesti astus Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu (UIR) liikmeks
1934, 30. juuni - "Raadio-Ringhääling" lőpetas oma tegevuse
1934, 1. aug. - Riigi Ringhääling alustas tööd
1934, suvi - esimest korda muusika ka hommikul (seni vaid őhtupoolikuti)
1934, 4. nov. - esimene soovikontsert
1935, 28. veebr. -esimene reportaaz välismaalt (Helsingi Messuhallist)
1935, 6.-8. aug. - I Balti ringhäälingukonverents Riias
1935/36 - esimene kuuldemängude ja helitööde vőistlus
1936, märts - Ameerikast jőudis kohale heliplaadiseade
1936, 25.-26. apr. - I Eesti-Soome ringhäälingu konverents Helsingis
1936, 1. okt. - kooliraadio algus
1937, 31. mai - esmakordselt uudised hommikul
1937, 15. dets. - alustas tööd Türi raadiojaam
1938 - esimene ruumilise heli (stereo) ülekanne kesklainel
1938, august - esimene reportaaþiauto ("Hőbehall") hakkas tööle
1938, okt.-dets. - esimesed ühissaated Soome ringhäälinguga
1939, aprill - saabusid esimesed magnetofonid (esmakordselt maailmas katsetati magnetofoni Saksamaal 1935); alustati raadiomaja ehitamist
1940 - jaanuaris alustati inglis- ja saksakeelsete päevauudistega, märtsis - prantsus- ja rootsikeelne nädalakroonikat
1940, 22. nov. - loodi ENSV Rahvakomissaride Nőukogule alluv Raadiokomitee
1941, 26. aug. - lakkas töötamast Lasnamäe saatejaam
1941, 7. sept. - alustas saateid Landessender Reval (saksa okupatsiooni propaganda). Töötas kuni 20. sept. 1944.
1941, sept.-okt. -esimesed eestikeelsed saated Nőukogude tagalast: Leningradist, Moskvast, Kuibőševist (nőukogude propaganda). Need kestsid kuni veebruarini 1944
1944, 9. märts - nőukogude lennuväerünnakus Tallinnale hävisid koos "Estoniaga" kőik stuudiod ja heliplaadikogu, samuti raadioarhiiv
1944, 25. sept. - asutati ringhäälingu ajaviite- ja tantsuorkester
1944, 29. okt. - Tallinnast esimene sőjajärgne saade eetrisse (septembris anti ajutiselt ka Vőrust)
1945, 17. juuli - Raadio kolib Kreutzwaldi t. raadiomaja keldrikorrusele
1945, 16. okt. - asutati raadio segakoor
1947, 14. märts - regulaarsete soomekeelsete saadete algus
1949, okt. - Laitses sai valmis kesklainesaatja (pandi üles trofeesaatja), mis töötas kuni 1998, kui Eesti Raadio loobus kesklainealast.
1949/50 - valmis esimene (vana) raadiomaja
1953, sügis - Moskvast saabus kantav makk "Reporter-i", kaalus 5 kg (vändatav nagu grammofon, vedru jőul salvestas kuni 3 minutit)
1956, 1. mai - ultralühilaine saated Tallinnast
1958, 6. okt. - esimene "Päevakaja"
1958, 11. nov. - asutati noorte reporterite klubi, millest vőrsus terve plejaad hilisemaid tuntud raadio- ja teletegijaid.
1961, 21. juuli - esimene stereosaade ultralühilainel
1965 - ringhäälingu juurde loodi avaliku arvamuse uurimise grupp
1967, 3. juuni - alustas Eesti Raadio II programm ehk Vikerraadio
1971, 1. jaanuar - regulaarsete stereosaadete algus
1977 - esimene kvadrofooniline katsesaade
1978 - esimesed kassettmagnetofonid Eesti Raadiosse (maailma esimesed ilmusid 1962. aastal USA-s).
1987 - esimesed streofoonilised kassettmagnetofonid reporteritele (Sony)
1991, 30. september - tööd alustab esimene täisprogrammiga iseseisval sagedusel eetrisse antav kohalik raadio (Raadio Tartu).
1992, 1. märts - alustab esimene erakapitalile tuginev kommertsraadio Tallinnas (KUKU).
1994, 14. juuni - jőustus ringhäälinguseadus.
1995 - alustavad esimesed raadiojaamad, mille saate väljastamine käib üksnes arvuti abil ("Ruut" Valgas, B3 Tallinnas).
1997, mai-juuni - Raadio 2 ja KUKU lähevad reaalajas kuulatavatena Internetti
1998, 1. juuli - Eesti Raadio loobub lőplikult kesklaine kasutamisest. Kurblik-piduliku vile eetrisse andmisega suletakse saatja Laitses.
1999, juuni-juuli - KUKU, Uuno ja Elmar hakkavad jőudma stuudiost saatjateni satelliidi kaudu (seni toimus side mööda telefoni kaugside liini).