Raadio

01.03.2010

1921, sügis - Eestis demonstreeriti esimest korda raadioaparaati 
1923, 22. nov. - loodi sőna "ringhääling" (postivalitsuse ülem Hindrek Rikand)
1924, 16. jaan. - esimene oletatav saade Haapsalust. Oli küll rohkem sideseansi moodi.
1924, 11. mai - esimene raadiosaade Haapsalust 
1924, 17. mai - asutati esimene raadioalane organisatsioon "Eesti Raadio Klubi", mis andis välja esimest raadioalast ajakirja "Eesti Raadio". 
1924, suvi - Rootsi firma lühiajalised katsesaated Tallinnas 
1924, 1. okt. - asutati osaühisus "Raadio-Ringhääling" 
1925 september - 1926. märts - pidevad katsesaated Tallinnast 
1926, 18. dets. - alustas tööd Kopli raadiojaam, regulaarse ringhäälingu algus 
1927, 1. jaan. - seati sisse raadiomaks 
1927, 6. veebr. - esimene esperantokeelne saade 
1927, 6. veebr. - Felix Moor asub ringhäälingusse tööle; esimene ülekanne teatrist ("Estonia") 
1927, 12. veebr. - esimene deklamatsioon eetris 
1927, 16. veebr. - esimene lugemistund 
1927, 5. mai - esimene lastetund 
1927, suvi - esimene ankeet 
1927, 1. nov. - kolimine "Estonia" III korrusele 
1928, 19. veebr. - esimene reportaaz (I raadionäituselt) 
1928, 24. veebr. - esimene kuuldemäng 
1928, oktoober - Tartu ajutine raadiojaam alustas tööd 
1928, 21. nov. - esimene kuuldemäng lastele 
1929, 28. apr. - esimene avalik raadiőhtu "Estonias" 
1929, juuli - Lasnamäel valmis Nőukogude spetsialistide ehitatud uus saatja; senine Kopli saatja viidi Tartusse 
1930, 20. juuni - esimene spordireportaaz 
1932, 1. juuni - Eesti astus Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu (UIR) liikmeks 
1934, 30. juuni - "Raadio-Ringhääling" lőpetas oma tegevuse 
1934, 1. aug. - Riigi Ringhääling alustas tööd 
1934, suvi - esimest korda muusika ka hommikul (seni vaid őhtupoolikuti) 
1934, 4. nov. - esimene soovikontsert 
1935, 28. veebr. -esimene reportaaz välismaalt (Helsingi Messuhallist) 
1935, 6.-8. aug. - I Balti ringhäälingukonverents Riias 
1935/36 - esimene kuuldemängude ja helitööde vőistlus 
1936, märts - Ameerikast jőudis kohale heliplaadiseade 
1936, 25.-26. apr. - I Eesti-Soome ringhäälingu konverents Helsingis 
1936, 1. okt. - kooliraadio algus 
1937, 31. mai - esmakordselt uudised hommikul 
1937, 15. dets. - alustas tööd Türi raadiojaam 
1938 - esimene ruumilise heli (stereo) ülekanne kesklainel 
1938, august - esimene reportaaþiauto ("Hőbehall") hakkas tööle 
1938, okt.-dets. - esimesed ühissaated Soome ringhäälinguga 
1939, aprill - saabusid esimesed magnetofonid (esmakordselt maailmas katsetati magnetofoni Saksamaal 1935); alustati raadiomaja ehitamist 
1940 - jaanuaris alustati inglis- ja saksakeelsete päevauudistega, märtsis - prantsus- ja rootsikeelne nädalakroonikat 
1940, 22. nov. - loodi ENSV Rahvakomissaride Nőukogule alluv Raadiokomitee 
1941, 26. aug. - lakkas töötamast Lasnamäe saatejaam 
1941, 7. sept. - alustas saateid Landessender Reval (saksa okupatsiooni propaganda). Töötas kuni 20. sept. 1944. 
1941, sept.-okt. -esimesed eestikeelsed saated Nőukogude tagalast: Leningradist, Moskvast, Kuibőševist (nőukogude propaganda). Need kestsid kuni veebruarini 1944 
1944, 9. märts - nőukogude lennuväerünnakus Tallinnale hävisid koos "Estoniaga" kőik stuudiod ja heliplaadikogu, samuti raadioarhiiv 
1944, 25. sept. - asutati ringhäälingu ajaviite- ja tantsuorkester 
1944, 29. okt. - Tallinnast esimene sőjajärgne saade eetrisse (septembris anti ajutiselt ka Vőrust) 
1945, 17. juuli - Raadio kolib Kreutzwaldi t. raadiomaja keldrikorrusele 
1945, 16. okt. - asutati raadio segakoor 
1947, 14. märts - regulaarsete soomekeelsete saadete algus 
1949, okt. - Laitses sai valmis kesklainesaatja (pandi üles trofeesaatja), mis töötas kuni 1998, kui Eesti Raadio loobus kesklainealast. 
1949/50 - valmis esimene (vana) raadiomaja 
1953, sügis - Moskvast saabus kantav makk "Reporter-i", kaalus 5 kg (vändatav nagu grammofon, vedru jőul salvestas kuni 3 minutit) 
1956, 1. mai - ultralühilaine saated Tallinnast 
1958, 6. okt. - esimene "Päevakaja" 
1958, 11. mai - asutati noorte reporterite klubi, millest vőrsus terve plejaad hilisemaid tuntud raadio- ja teletegijaid. 
1961, 21. juuli - esimene stereosaade ultralühilainel 
1965 - ringhäälingu juurde loodi avaliku arvamuse uurimise grupp 
1967, 3. juuni - alustas Eesti Raadio II programm ehk Vikerraadio 
1971, 1. jaanuar - regulaarsete stereosaadete algus 
1977 - esimene kvadrofooniline katsesaade 
1978 - esimesed kassettmagnetofonid Eesti Raadiosse (maailma esimesed ilmusid 1962. aastal USA-s). 
1987 - esimesed streofoonilised kassettmagnetofonid reporteritele (Sony) 
1991, 30. september - tööd alustab esimene täisprogrammiga iseseisval sagedusel eetrisse antav kohalik raadio (Raadio Tartu). 
1992, 1. märts - alustab esimene erakapitalile tuginev kommertsraadio Tallinnas (KUKU). 
1994, 14. juuni - jőustus ringhäälinguseadus. 
1995 - alustavad esimesed raadiojaamad, mille saate väljastamine käib üksnes arvuti abil ("Ruut" Valgas, B3 Tallinnas). 
1997, mai-juuni - Raadio 2 ja KUKU lähevad reaalajas kuulatavatena Internetti 
1998, 1. juuli - Eesti Raadio loobub lőplikult kesklaine kasutamisest. Kurblik-piduliku vile eetrisse andmisega suletakse saatja Laitses. 
1999, juuni-juuli - KUKU, Uuno ja Elmar hakkavad jőudma stuudiost saatjateni satelliidi kaudu (seni toimus side mööda telefoni kaugside liini).